Mitsubishi Motors Corporation ajalugu

Mitsubishi auto tootmise ajalugu ulatub suisa eelmise sajandi algusesse, kui 1917. aastal Mitsubishi laevaehituskompanii (Mitsubishi Shipbuilding Co., Ltd, mis sai algue 1870. aastal) ehitas esimese auto prototüübi. Prototüübi nimeks sai Mudel A, mis oli ka tol ajal esimene Jaapanis seeriatootmises olev auto.Mudel A tootmine jäi küll lühikeseks tema kalli hinna pärast ja Ameerika – Euroopa masstoodang pakkus liiga palju konkurentsi . Mudel A-d toodeti kõigest 22 eksemplari.

1934 aastal ühendati kaks Mitsubishi firmat: Mitsubishi Shipbuilding Co.,Ltd ja Mitsubishi Aircraft Co. (viimane asutati 1920. aastal) ning nende liitmisel asutati Mitsubishi Heavy Industries (MHI), mis oli sellel ajal Jaapanis suurim erafirma. MHI tegevussuunaks oli rasketehnika tootmine, nagu laevad, lennukid, rongid ja Fuso bussid(Esimene buss toodeti 1932 aastal ja nimeks sai see B46).

1937. aastal laskis Mitsubishi Heavy Industries välja oma esimese auto PX33. Tegemist oli viiekohalise sedaaniga, mis oli mõeldud militaarotstarbeks ja tänu sellele oli ka auto pideva 4x4 veoga.

Teise maailmasõja päevil tegeles MHI siiski laevade ja lennukite ning nende mootorite tootmisega , sõidukitest läksid enim kaubaks mootorrattad/rollerid, kolmerattalised kaubarollerid ja Fuso bussid, kuhu ka lisandusid 1941. aastal otse sissepritsega diiselmootoriga veoautod.

1945 – 1960 aastatel,  MHI jätkas oma sama toote segmendi tootmist. Huvitav on see, et MHI hakkas juba 40-ndate aastate lõpus tähelepanu pöörama alternatiivsetel kütustel töötavatele autodele (milles on Mitsubishi ka tänasel päeval maailmas eesrindlik) kuigi tollal saadi hakkama siiski trollibussi -  taoliste sõidukitega.  Kuid mõtted liikusid ka akude jõul liikuvate masinateni , kuigi tollal oli visioon siiski troll ühe traadi juurest teiseni liigutada, kahjuks projekt teadaolevalt siiski paberilt kaugemale ei jõudnud tänu algelistele akudele (trollibussid ja sarnased prototüübid valmisid koostöös Mitsubishi Electrics´iga).

Sõiduautode tootmises võib märkimisväärse verstaposti maha panna 1960. aastal, kui MHI tõi turule “kassahiti“ Mitsubishi 500, mis oli mikroklassi auto. Mitsubishi 500-l oli õhkjahutusega kahesilindriline tagamootor, mille kubatuuriks oli 493cc (ehk siis ca.0,5 liitrit ... sellest siis ka auto nimi) ja 15Kw ning kiiruseid arendama pani kolmekäiguline manuaal transmisioon.  1961. aastal sai aga 500 mootor “tuunitud“ 594 cc (ca. 0,6 liitrit), mis parandas tunduvalt auto kiirendusomadusi  ja tänu sellele sai selle auto nimeks Mitsubishi 500 Super DeLuxe J.

Kuid 500 ajalugu jäi lühikeseks, sest edasi mindi hoopis sellise mudeliga nagu Mitsubishi 360, mis siis loodi 1961. aastal ja oli 356 cc kubatuuriga (ca. 0,36 liitrit). 1962. aastal muudeti aga 360 nimi selliselt mootorrattalikult  kõlavalt nimelt rohkem autolikuks  ja nii sündiski MINICA.

Minicaga läks tunduvalt paremini kui 500´ga, sest Minicat toodetakse kuni tänase päevani (Euroopasse küll mitte). Mitsubishi Minica´te mootorid on jäänud läbi aegade truuks väikesele kubatuurile kõikudes 359 cc ja 657 cc vahel (ehk siis 0,36 ja 0,66 liitri vahel) millest osad 657 cc olid/on varustatud turboga, suurim mootor,  mis Minicale vahele suruti (piiratud väljaanne), on aga 1094 cc mootor (1,1 liitrine).

Selliseid meie mõistes  normaalseid  autosid hakkas Mitsubishi tootma alles 1962. aasta teises pooles, kui esimest korda debüteeris COLT . Alguses oli sele nimi kül Colt 600, kuna ta kasutas Mitsubishi 500 Super DeLuxe pealt tuttavat 600 cc mootorit, mis kül suhteliselt kiiresti läbi paari aasta kasvasid üle liitrise mahuga mootoriteks.

Kuna Jaapani majandus oli kiiresti arenev ja rikkus tõi kaasa ka vajaduse suurtemate sõiduautode järele, siis 1969. aastal sõitiski tehasest välja esimene Galant,  mis oli luksuslik, suurejoonelise disainiga ja varustatud innovatiivsema tehnikaga,  sellel ajal nende mootori litraaž standardina algas 1,3 liitrist (mõnedel väga harvadel juhtudel olid ka 1,1- liitrised mootorid). Galant oli niivõrd päid pöörav auto tänu oma disainile ja innovatiivsusele, et seda auhinnati tollal paljude spordi- ja tarbijaauhindadega.

Peale sellist edu sai MHI juhatus aru, et nii enam jätkata ei saa, ehk siis põlve otsas ja hobi korras autosid toota ei ole võimalik. Tänu sellele sündiski 1970. aastal Mitsubishi Motors Corporation (MMC)

1970-ndad olid Mitsubishile edukad.  1971. aastal müüdi 15% osa tollasele megagigandile Chrysler, milletagajärjel hakati Mitsubishisit müüma ka USAs ja 1976 aastal ka Austraalias, mis oli väga suur samm Mitsubishi tuntusele ja populaarsusele mujal maailmas.

Veel oli Mitsubishi 70´ndatel väga edukas ralli radadel, kus Galandid ja  1973. aastal esimest korda ilmavalgust näinud LANCER hiilgasid oma jõudluse ja vastupidavusega. Eriti edukas oli veel Lancer 1600 GSR, mis arendati off-road võistluste jaoks, eriti just Safari Rally of Kenia, mis oli tollal üks maailma eksklusiivsemaid rahvusvahelisi võidusõite (millest sai alguse WRC ja hiljem ka Paris – Dakar ralli). Sellel võistlusel sai Lancer 1600 GSR kiiresti omale hüüdnime “King of Cars“ (autode kuningas).

Lancer 1600 GSR võib tegelkult nimetada ka Mitsubishi Lancer EVOLUTION´i  arengu nurgakivi rajajaks.

1981. sündis aga selline poisslaps nagu Pajero (erinevates maades erinev nimi ja müügile jõudis 1982) mis oli suhteliselt erinev teistest 4x4 sõidukitest, mis sellel ajal olid, hiilates oma varustusega, innovatiivsete lahendustega ja stabiilsuse ning töökindlusega. Kõige põnevam on selle asja juures see, et mõni kuu peale müüki tulemist võitis kohe Pajero oma esimese Paris –Dakar rally - ja legend oligi sündinud J

Mitsubishi oma Pajeroga on läbi ajaloo enim Pariis – Dakari rallisi (hiljem lihtsalt Dakar rally) võitnud meeskond maasturite klassis ja on kindlalt kroonitud antud ralli (mis on tunnistatud maailma kõige raskemaks ralliks) kuningaks.

1980-ndad aga kahjuks MMC jaoks nii edukad ei olnud nagu eelmine kümnend. Firma vaevles pankroti  äärel, mille tulemusena tuli ka maha müüa Austraalia tehas. Uus Jaapani omanik nimetas Austraalia tehase Mitsubishi Motors Australia Ltd. (MMAL)

1985 aastal otsustas MMC rajada oma tehas USAsse ja nii saigi kopp maase löödud ja ehitatud 177 000 m² suurune tehas, kus siis hakkasid ilmavalgust nägema esimesed Mitsubishi Eclipse´d.

Kuna projekt oli koostöös Chrysler ´iga, siis võeti USA-s omale tootjanimeks Diamond – Star Motors (DSM). Kui tehas 1988. aastal valmis, siis enne seda suudeti aastaga müüa USA-s ca 67 000 autot ja peale tehase käivitumist suudeti seda teha ca 240 000 autot - seega näljapäevad hakkasid minevikuks muutuma. Kaasa aitas ka 1988 aastal portfeli müükipanek aktsiaturul, kus Mitsubishi Motors Corporation suutis omale jätta vaid 25% aktsiatest (olles siiski suurim aktsionäär), Chrysler suurendas oma aktsia portfelli natuke üle 20%

1990-ndatel  aga puhus Mitsubishi hoopis teise tuule oma purjedesse,  jahmatades maailma oma tehniliste ja elektrooniliste lahendustega, tulles välja selliste asjadega, nagu Traction Control System (TCS – veojõu kontroll), nelikroolimine -mis küll jah nägi juba ilmavalgust tegelikult 1988 aastal, Stabiilsus kontroll, siis peale neid veel Super Select 4WD, mitme režiimiline ABS süsteem, Intelligent & Innovative Vehicle Electronic Control System (INVECS – inteligentne ja innovatiivne sõiduki elektrooniline kontrollsüsteem ehk siis iseõppiv automaat kast), elektriliselt kõrgust ja jäikust muudetavad amortisaatorid, ülivõimsad 2.0 liitrised turbomootorid (selle aja kohta), innovatiivsed ja sportlikud veermikusüsteemid  jne.

1991 aastal müüs Chrysler DSM-ist oma suure osa aktsiaid Mitsubishile tagasi, jättes omale ainult väheke alla 3% aktsiaid ja 1993 aastal müüs ta ka needki avalikul pakkumisel maha.

Kuigi vaatamata sellele jätkavad kaks autotootmisgiganti USA-s oma koostööd, Chrysler tellib paljudele oma autodele DSM-i käest elektroonikat ja mootoreid ning Mitsubishi jätkab Chrysleri autode müümist kodusaarel ja muudes riikides, mis sinna regiooni jäävad.

1995. aastal vahetab Mitsubishi USA-s asuva DSM-i nime Mitsubishi Motor Manufacturing of America (MMMA) vastu.

Kuna me 90-date toodangut naudime tänase päevani, siis pikemalt ma sellel peatuma ei hakka, aga üldiselt läks 90-ndatel Mitsubishil väga hästi, paistes silma oma suurepäraste disainiga ja innovatiivsete lahendustega mootorite ja muu tehnika arendamisel.

Kuid eks pill tuleb ikka pika ilu peale ja 1997. aasta Ida- Aasia finantskriis raputas ka MMC,  mis viis asja selleni, et 2000 aastal müüs  MMC 34% oma aksiatest vanale sõbrale(kellel on natuke pikem nimi nüüd tänu sakslaste Daimleri ja ameeriklaste Chrysleri ühinemisele )  Daimler – Chrysler, mida 2001 aastal suurendati veelgi, täpselt öeldes siis 37,3 %´ni.

Üldiselt oli 2000-date esimene pool  selline keeruline ja aktiivne aeg aktsiaturul, kus selle Daimler – Chrysleri osal omanik vahetus tihti. Kuid seda kuni 9. detsembrini 2005 aastal, kui Mitsubishi kontsern ostis MMC koguõiguse, tehes MMC, ühe vähese autotootja maailmas,  kes on täiesti iseseisev.

Tänaseks päevaks on Mitsubishi jälle üks innovatiivsuse ja rohelise mõtteviisi etalone maailmas, mille näiteks on Mitsubishi EVOLUTION X ja esimene masstoodangu elektriauto.



 

 

   
 

Aktiivsed teemad foorumis

    Could not get any data from the forum, please check the configuration.